Kuidas tellida tarkvara?

See on edaspidiste uuenduste ja täienduste alus. Samuti aitab dokumentatsioon ära hoida tarnija niinimetatud lõksujäämist, mis tähendab, et info selle kohta, kuidas tarkvaralahendus on üles ehitatud, kuidas seda arendada või vigu parandada, on vaid ühe arenduspartneri käes, kirjutab 25. aprilli Äripäev kuidas-rubriigis.

Knowit Estonia tegevjuhi Andres Aaviku sõnul on tarkvara loomisel nüansse, mida jälgida, et töö sujuks ning uue tarkvara loomine kogu vaeva ära tasuks. Tarkvara loomine või soetamine on Eesti ettevõtetes üha tavapärasem. Samas kuuleb aina rohkem sellest, et tarkavara arendusel tuleb ette kõrvalekaldeid, süsteem ei saa lubatud ajaks valmis või läheb kogu protsess märksa rohkem maksma kui esialgu plaanitud.

"Ekslikult arvatakse, et tarkvara loomine on ainult arendaja mure, kes peab oskama süsteemi nullist üles ehitada ning teadma kõikidele küsimustele vastuseid,“ märkis Aavik. Ta lisas, et tegelikkuses tuleb tarkvara soetaval ettevõttel endal põhjalik eeltöö ära teha, et lõpptulemus täidaks eesmärke.

Tarkvara arendamisel on põhirõhk kasutatavusel – mida lihtsamini kasutatav tarkvara, seda efektiivsem on selle kasutaja ehk töötaja.

Küsimused vajavad vastuseid

Aaviku sõnul on oluline süveneda arendaja esitatud küsimustesse ning vastata neile. "Sest mis võib esmapilgul tunduda ilmne, ei pruugi seda olla kellelegi väljastpoolt valdkonda."

Olulist rolli tarkvara arendamise juures mängivad ka tarkvara demosessioonid. "Mida põhjalikum tagasiside demosessioonidel anda, seda paremini saab arendaja ootustele vastata," märkis Aavik. Tema sõnul tasub demosessioone korraldada vähemalt iga kahe nädala tagant.

Lisaks tasub planeerida aega ning ressurssi vastuvõtutestimisele, mille raames kontrollitakse tarkvara funktsionaalsuse vastavust ärinõuetele. Mittefunktsionaalsete nõuete jaoks nagu koormustaluvus ja kasutatavus on mõistlik kasutada eksperdi abi. Testimisse tasub kaasata ka tulevased kasutajad, mille boonuseks on kasutajate varane tutvus programmiga ja põhjalikum tagasiside, mida arendusel arvesse võtta. 

Projekti õnnestumiseks tuleb arenduspartnerilt küsida detailset arendusgraafikut, mis võimaldab jälgida projekti käiku ning saada võimalikult varakult teada kõrvalekalletest. Lisaks on vajalik arendajapoolne riskianalüüs, kus kaardistatakse projekti ohustavad probleemid ning nende maandamisviisid.

Nõua arendajalt parimat

Samuti tasub kokku leppida etapiviisiline tarne, sest varajane tutvus arendatava programmiga võimaldab anda täpsemat tagasisidet ning jaotada vastuvõtuga seotud töökoormus pikema aja peale. Lisaks peab arendaja järgima häid arendustavasid nii koodi kirjutamises, koodi- kui projektihalduses ning tegelema aktiivselt kvaliteedijuhtimisega. Mida varem viga avastatakse, seda kergem ja odavam on seda parandada.

Ei tohi unustada ka dokumentatsiooni, mis peab kirjeldama lühidalt ning täpselt, kuidas süsteem on üles ehitatud, sest see on edaspidiste uuenduste ja täienduste alus. "Maja ehitades ei ole ju keegi nõus, et kõiki hooldustöid tuleks kogu majas elamise ajal tellida ühest ettevõttest," märkis Aavik.

Kui ettevõttes puudub tarkvara arenduse kogemus, tasub projekti kaasata ka kolmas osapool ehk järelevalve, kes oskab seista tellija õiguste ja vajaduste eest ning toetab ühise keele leidmisel. Rääkimata tehnilisest korrektsusest.

Autor: Kristel Ahven, Knowit Estonia personalijuht